Eesti ühiskonna arengukava 2020: Kõige paremini realiseerunud ja kõige ebaõnnestunum visioon

 Üle seitsme aasta tagasi valmis eeskätt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei eestvedamisel "Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020", milles sõnastati peamised Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia(IKT) abil saavutatavad eesmärgid Eesti Vabariigil, mille poole püüelda. Siinkohal tutvustan põgusalt eelmainitud kava visiooni 2020 aastaks, kuna nüüd on see kätte jõudnud ja on aeg vaadata, kas mõni punkt on ka õnnestunud ja mõni ka parakult täiesti läbi kukkunud.

Alapealkirjas "Inimeste parem elu" on välja toodud punkt: "Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele." Mina väidan, et see punkt on hästi realiseerunud, millele viimase hüppe andis ka koroonapandeemia, mille käigus hakati veelgi rohkem teenuseid pakkuma virtuaalselt. Esiteks, on näiteks perearstivastuvõtud kolinud osaliselt e-vastuvõtuks, kus saab personaalselt rääkida tervisehäda ära perearstile, nii et ei ole vaja kohalegi minna ja seega saab ka digiretsepti vajalikele ravimetele. Järgmiseks on ka erinevad sotsiaalteenused kättesaadavad internetis ja ka on personaalnõustamised või vastuvõtud, näiteks psühholoogivastuvõtt, kus läbi videvestluse saavad inimesed abi.

Alapealkirjas  "Elujõuline Eesti kultuuriruum" on visiooniks olnud järgmine punkt: "Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses (nt mash-up). Väärtuslikum osa kultuuripärandist on digiteeritud. Loodav tulevane pärand, sealhulgas veebis loodu, on kohe talletatud ning digitaalse pärandi pikaajaline säilimine tagatud." Antud väide aga ei ole kahjuks täiel määral õnnestunud, sest Eesti kultuuripärandeid on 2020. aasta seisuga digiteeritud vaid 10%. Samuti on paljud antud teatmikke jms vaid arhiivides, millele iga inimene ligi ei pääase. Seega selle kallal on veel vaja töötada.

Üleüldiselt aga on 2020 aasta visioon paljudes punktides täide läinud ja seega võib väita, et Eesti liigub suunas, kus info- ja kommunikatsioonitehnika omab aina rohkem tähtsust.